Škoda Kodiaq, nutikas ja sitke seitsmekohaline krossover
Kuni seitsmekohaline, ruumikas ja esinduslik.
Eeltellimine algab jaanuaris, mil selguvad hinnad.
Esimesed autod jõuavad Eestisse märtsis 2017.
Kui autotootja laseb välja täiesti uue mudeli, peab selleks olema mõjuv põhjus. Ei saa väita, et Škoda pole varem linnamaasturite ostjaskonda ahvatleda püüdnud, meenutagem kasvõi 2009. aastal esitletud kompaktset ja lustaka välimusega Yetit. Suurt maasturit Škodal seni ei olnud. Nüüd on Kodiaq tulnud ning võtnud sisse koha kuni seitsmekohaliste krossoverite seas. Edasi saab minna vaid põnevamaks.
Sajandi jagu Škodat
Kodiaqini jõudmiseks tuleb lugu alustada veidi kaugemalt. Eestlaste südames on Škodal kena päiksepoolne tuba. “Väljast väike-seest suur”-Fabia, väikese-keskklassi absoluutne lemmik, praktiline ja suurepäraste sõiduomadustega Octavia, esinduslik Superb… ning muidugi Yeti, millesarnast turult teist ei leia. Pole küll paista, et Škoda oma päikselise toanurga kellelegi teisele lähiajal loovutaks…
Muuseas, kas teadsite, et Škoda veeretas Superbi-nimelise luksusauto kundede ette juba aastal 1934, olles umbes 10 aastat varem omandanud autotootja Laurin & Klement’i* ning tõi kolmekümnendate alguse majanduskriisi kiuste välja tehniliselt täiustatud mudelirivi?
Superb oli omas ajas teenäitaja: näiteks parandati kurvilistel teedel liikumiseks auto sõiduomadusi ja -mugavust Škoda poolt edasiarendatud sõltumatu vedrustusega.
Valimisvõidud
Uuel aastatuhandel on Škoda oma uudismudelitega järjest kümnesse tulistanud. Lipulaeva Superb taastulemine uuel kujul käesoleval aastatuhandel oli suurejooneline: nii teine kui kolmas mudelipõlvkond valiti Eesti autoajakirjanike poolt Aasta Autoks.
Kui Škoda 2009.aastal ihaldusväärsele krossoverite turule sisenes, jäi Yeti oma suurest nimest hoolimata esialgu pisut tahaplaanile. Tehniliselt osutus Yeti tubliks tegijaks, see valiti aastal 2013 Tehnikamaailma linnamaasturite testis esikohale. Välimuselt on Yeti alati asunud inimeste armastan-vihkan skaala otsapunktides ja vahepealseid varjundeid teadagi… ei tunta.
Lühidalt, Škoda on läbi aegade ja erinevate riigikordade suutnud toota autosid, kus esiplaanil on praktilisus, ruumikus ja sõiduvõimekus ning toretsemine ja mõttetud lisavidinad on jäetud kõrvale. Luksus Škoda moodi on uuenduslik ja mugav, aga ei pritsi otse silma nagu öine kabaree-etendus.
Kodiaq, Škoda DNA
Kodiaq astub suuruses (ja kõrguses maapinnast) sammu edasi, kuid jätkab muus osas Škoda mõistlikku joont: head sõiduomadused on kõrvuti nutikate kasutusmugavust hõlbustavate lahendustega, uudsete ühenduvusteenustega ning (eelduslikult) hea hinnaga.
Kasutajamugavuse seisukohalt teeb Kodiaq konkurentidele pikad silmad. Autos on kokku vähemalt 30 nutikat ja Škoda puhul seninägematut kasutuslahendust, mille puhul esmajoones on arvestatud sõitjate mugavusega; lisaks ühenduvus, mis muudab Kodiaqi liikuvaks infoväljaks. See suhtumine on erakordselt teretulnud. Auto (Škoda) on sõitmiseks.
Kõik mõõdud paigas
„Niššist massidesse“ strateegia on Škoda Kodiaq oma mõõtudega viinud uutesse kõrgustesse. Ühelgi senise Škoda mudeli kliirens ei ole ole küündinud pea 19 sentimeetrini (188 mm). Võrdluseks: Octavia Scouti kliirens on 171 mm ja Yetil 180 mm.
Kodiaqi katusejoon on Yeti omast 4 cm madalam, auto ise Yetist pea 50 cm (pool meetrit) pikem. See võimaldab Kodiaq’il uhkustada võimalusega, paigutada autosse lisaks viiele istekohale veel kaks ning rohkem kui 2000-liitrise pakiruumiga, seda juhul, kui mõlemad tagumise istmerea seljatoed on alla klapitud.
Kliirens kliirensiks, linnatänavate äärekivid Kodiaq’i ilmselgelt ei ohusta. Ei ohusta seda autot ka silmapaistmatus, sest head proportsioonid teevad Kodiaqist pilkupüüdva maasturi. Soliidne üldmulje võimaldab teatud nurga alt Kodiaqi segi ajada isegi Audi Q mudelitega.
7-kohta, reservatsiooniga
Tähele tasub panna, et 7-kohalisi linnamaastureid selliste mõõtmetega autode seast eriti ei leia. Kodiaq on vaikimisi viiekohaline, aga tänu oskuslikule “ruumiplaneerimisele” saab autosse panna veel ühe istmerea ning sõidutada sellega punktist A punkti B ühtekokku seitse inimest.
Jah, mõnes teises Volkswageni gruppi kuuluvas sõidukis on 7 kohta lahendatud pisut käepärasemalt – Kodiaqi kolmandasse ritta pugemine oli keskmise rea istmete ja uste vahelt üsna vaevaline, olenemata tõigast, et teist rida saab 18cm ulatuses ettepoole nihutada – aga need autod on siis enamasti ka 7-kohalistena planeeritud.
Üsna suure tõsnäosusega ei jõua teises ja kolmandas reas istuvad 70+ kilosed täiskasvanud omavahel kergelt kompromissile, kes peaks jalgadest või põlvedest loobuma. Ka ei ole keskmine iste eraldi klapitav, nagu näiteks VW Touranis. Aga kolmas istmerida on abiks ikkagi, näiteks kui teil on väiksemas mõõdus peret, keda aeg-ajalt on vaja suuremas koguses transportida.
Mugavad istmed
Esiistmed pakuvad väga head külgtuge ja on seejuures ka nägusad, eriti heleda alkantaraga kaetult. Ilmselt on ka tekstiilistmed täiesti piisavad olukorras, kus teil puudub vajadus vedada nooremat (pudistavat ja lödistavat) põlvkonda.
Nutikad istmed
Škoda on ühe nutika lahendusena rakendanud võimaluse, salvestada võtmele individuaalsed istmeseaded. Võtmeid on kolm, seega saab kolm sõitjat oma istme sättida enda järgi ja paluda autol see meelde jätta. Lisaks jätab Kodiaq meelde rea teisi kasutajaseadeid, näiteks raadiojaamade eelistuse. Mõnusalt isiklik lähenemine!
Kerge, aga tugev
Linnadžiibi üheks olulisemaks strateegilisema mõõduks võib pidada tema kaalu. See mõjutab esmajoones kütusekulu ja seeläbi kasutaja rahakotti. Auto kaal on tähtis näitaja ka sõiduomaduste juures.**
Kodiaq on oma mõõtude ja mahutavuse juures suhteliselt kerge auto. Tühimass on sõltuvalt mootorist ja varustusest vahemikus 1,5-1,7 tonni. Näiteks populaarse (5-kohalise) linnamaasturi CR-V tühimass on enam kui 1,8 tonni.
Kodiaqi taha saab kinnitada kuni 2,2 tonni kaaluva piduritega haagise. Tõsi, Mallorca rannikumägede serpentiinides hullates jäi vastamata küsimus, kuidas 1,4 liitrine ja 110 kW mootor reaalsetes oludes näiteks matkasuvilat vedades käituks.
Meil muidugi Haanjas serpentiine ei ole, aga autoga kaugemale reisides võib mõni mäestik ette jääda küll, sestap on pisut kahjugi, et kogu seda veovõimekust omal nahal ära proovida ei saanud.
Keredisain ja tuled
Škoda Kodiaq ei ole eputamise auto. Rahulik, klassikaline, selgete küljejoontega. Audist eristavad teda kergelt kandiliseks disainitud rattakoopad, mis on tuttavad sõsarmudeli Ateca välisjoonest.
Kodiaqi tagaosa jätab oma nurgeliste ja kiilukujuliste standardvarustusse kuuluvate LED-tagatuledega üsna vallatu mulje. Üldpildis mõjuvad need tuled kohati liiga väikesena.
Kodiaq’i esiosa eristub omapärase, otse põhitulede all olevate udutulede lahendusega. Kuidas kõrgel asetsevad udutuled reaalselt udus teed näitavad, vajab kindlasti praktikas kontrollimist. Mallorca seda võimalust seekord ei pakkunud.
See-eest leiab tähelepanelik vaatleja nii taga- kui esituledest vihjeid kuulsale Böömi kristallile. Böömimaa kunstipärandile viitamine on olnud Škoda DNA üheks tunnusjooneks läbi mitme uue mudelipõlvkonna.***
Nupumajandus
Ka auto sisemuses jätkub väljapeetud stiil, mis ei jäta ruumi edevusele. Kodiaqi armatuurlaud on sümmeetriline, keskel paikneb puutetundlik ekraan, mida üllatuslikult on võimalik teatud piirides juhtida ka kahe füüsilise nupuga. Kiitus selle eest inseneridele!
Armatuuri allosas oleva parkimisabi, ohutulede jms nupurea puhul on lülitid üksteises eristatud veel ka kõrgendustega, mis hõlbustavad õigete nuppude leidmist veelgi. Kõik ei ole kadunud! Ometi on mõni autotootja, kes tegeleb nupumajandusega juhi kasutusmugavuse vaatevinklist.
Nutikad lahendused
Škoda on peitnud Kodiaqi ära umbes 30 lahendust, mis kasutusmugavust ja ohutust suurendavad.
Esiuste sisse peidetud vihmavarjudest ja eikuskilt ilmuvatest ukseservi kaitsvatest kummiribadest on tänaseks loodetavasti kõik kuulnud. Kuid miks on keskkonsoolis oleva pudelihoidja põhi konarlik? Selgub, et mõttega – juht saab selle abil sõidu ajal ühe käega avada veepudeli.
Miks paikneb pagasiruumis magnetiga varustatud taskulamp? Igaks juhuks, kui tõesti peaks olema vaja pimedas midagi otsida. Kinnitate lambi magnetiga õues auto kere külge ja ongi lihtsam ning ohutum näiteks purunenud rehvi vahetada. Kusjuures tõsi – sellel autol on säilinud varuratas, mitte ei pea lootma iseparandavatele vedelikele.
Ühesõnaga, kui uuel aastal Kodiaq’iga proovisõitu tegema lähete, pinnige müügipersonalilt välja kõik need saladused, mis nutikaid lahendusi puudutavad. Need võivad osutuda lõpuks valikul kaalukeeleks.
Tõsi, näiteks needsamad uste servi kaitsvad kummiribad peavad suutma tõestada ennast ka meie kliimas. Insenerid on küll kasutanud lihtsat mehaanikat, aga näis, kas ka jääkihiga kaetud autol nende kummiribade vastupidavus säilib.
Ja kui esinebki puuduseid, tuleb appi garantii, mis kuni 5 aasta või 150 tuhande kilomeetri vältel hoiab ka tekkivad mured omanikust kaugel eemal (Škoda tüüpgarantii on 4 aastat või 120 000 km, millele saab lisagarantii 1 aasta / 30 000 km juurde osta).
Škoda e-riigis
Viimastel aastatel on proovisõiduautode üheks puuduseks kasutamisel tekkivad probleemid meediaseadmetega.
Škoda kaardilahendus tundub olevat kaasaegne – kasutusel on näiteks Google tänavavaade ja huvipunktide otsing. Ka on teie Škoda valmis võtma ühendust hädaolukorras päästekeskusega, edastades info nii asukoha, sõidusuuna, sõidukis viibivate inimeste arvu ja õnnetuse arvatava tõsiduse kohta.
Uurisime, selleks ajaks, kui Kodiaq jõuab Eestisse, toimib see abisüsteem ka siinmail. Mis eelise see annab? Hädavajadusel on õnnetusse sattunud sõidukist teavitamine tõhusam ja lihtsam. Süsteemi toimimise eest seisab hea Škoda ise, omanikul ei ole vaja sõlmida mingeid täiendavaid lepingud (näiteks SIM kaardi hankimiseks).
Kallis, kus sa olid?
Pressikonverentsil selgus poolnaljaga, et Škoda on silmas pidanud kõigi poolte huvisid. Eriti abikaasa omi. Näiteks saab nutiseadmega jälgida sõiduki asukohta, kiirust, samuti seda, millise maja ette auto on pargitud.
Noh, kui peaksite ostukeskuse parklas abikaasa ära kaotama (ja teie teada jäi ta ju autosse), saate selle küsimuse ilma suurema kärata oma nutiseadme abil lahendada, käivitades ohutuled ja vajadusel signaali.
Tõsi, teise poole rõõmuks muutub see teenus pärast aastapikkust tasuta prooviperioodi tasuliseks. Hinnad ei ole veel teada, aga päris kindlasti on kallis kallim kui hind, mida selle teenuse eest küsitakse.
Kiire kuumpunkt jahtus
Oli ka tagasilööke. Kui proovisime tekitada autosse Wi-Fi kuumpunkti, siis loobusime pärast korduvaid katsetusi, mille käigus sai asendatud ka varem auto kuumpunktile määratud parool.
Kuumpunkt küll tekkis, kuid nutiseadmetega internetti selle abil ei pääsenud. Hiljem selgus, et võibolla oleks olnud abiks VIN-koodi viimaste numbrite-tähtede jada kasutamine paroolina…
Moraal: auto kasutajana tehke internetiga ühendumine omale enne sõitu selgeks. Meie keskendusime seekordsel kiirel proovisõidul pigem käega katsutavatele asjadele nagu teelpüsivus, müra puudumine ja istmete mugavus. Neist räägimegi kohe järgmises peatükis lähemalt.
Proovisõidul testisime kahte kolmest bensiinimootorist, mõlemad olid varustatud DSG käigukastiga ja nelikveolised.
Pange tähele, et 1,4 liitrist bensiinimootorit on saadaval kahes erinevas seades – üks on 92 kW ja tähendab, et teie Kodiaq saab kindlasti olema esiveoline. Teisest 1,4 liitrisest turbomootorist on välja pigistatud 110 kW ning seda saab kombineerida nii esi- kui nelikveoga.
Saadaolev 2,0 liitrine turbomootor (132 kW) on kombineeritav ainult nelikveoga ja sellel autol on peal ka uus 7-käiguline automaatne DSG käigukast.
Lisamärkusena – Škodal on pakkuda ka kaks eri varianti 2.0 liitrisest diiselmootorist (110 ja 140 kW). Kuna nendega proovisõiduks ei läinud, siis seekordses proovisõiduloos neid rohkem ei nimeta.
Väike aga tõhus
Siirdusime esimesele proovisõidule 2-liitrise turbo-bensiinimootoriga Kodiaq’iga. Alustuseks sõitsime mõne aja linnavahel ja ka kiirteel.
Proovides erinevaid sõidurežiime, jäi silma normaalrežiimil madalamatel pööretel ilmnenud kerge vibratsioon. Sellega kas harjub, või siis tuleb hoida mootor kõrgematel pööretel. Samas komfortrežiimil vibratsiooni ei märganud. Tuule-ja rehvimüra oli igati aktsepteeritaval tasemel.
Jõudlus on sel jõuallikal täiesti piisav ka möödasõitudeks. Serpentiinides mäest ülessõidul tekkis küll korra huvi, kuidas mootor käituks, vedades veel auto järel 2,2 tonnist haagist. Selge see, et tegemist oleks piiripealse olukorraga. Tavaoludes sisaldab auto ikkagi üldjuhul kuni 3 inimest koos mõningate pakkidega.
Positiivselt üllatas 1,4 liitrine mootor. Tõsi, sellega proovisõidul ei jäänud meil enam ette ka ühtegi mäge ja piirdusime maanteega. Siiski, sõltuvalt auto peamisest kasutusotstarbest ja edaspidi selguvast hinnavahest, võiks täiesti kaaluda väiksema bensiinimootoriga varustatud auto soetamist.
Kui olete hinnatundlikum, võiks lauale jätta ka võimaluse, valida esiveoline Kodiaq. Kaasaegsed juhiabilised on piisavalt tublid, mistõttu on puhas kalkulatsioon, kas 1-2 korda aastas reaalset nelikveo vajadus ikka kaalub lisanduva hinna üles. Piisab kui järgida soovitust, sõita võimetekohaselt ning libeda teega ettevaatlikumalt.
Suurus loeb!
Kodiaq oma gabariitidega ei mõjunud üheski olukorras liiga kobakana. Kui kitsal külavahetänaval tuli proovisõidul vastu agrikultuurne ekstralai sõiduk, siis keerasin üsna julgelt kiviseinale ja okastega kaetud puudele lähemale.
Jäi mulje, et sõiduki gabariidid on väga hästi jälgitavad ka ilma erilise eelneva kogemuseta. Kusjuures, lisavarustuses on autol ka 360-kraadine kaameravaade, mille abijooned aitavad juhil läbida kitsamaidki tunneleid.
Serpentiinides jättis auto üllatavalt sportliku mulje. Sellest kohe edaspidi pikemalt, kuid oma osa oli siin täiesti ebamaasturlikul olemusel. Tunnustus, hästi õnnestunud tasakaal, Škoda!
Aitäh DCC!
Alustuseks, DCC ei ole rockbänd. Ega ka 220v vahelduvvoolu pistikupesa tähis Kodiaq’is (mis muuseas on taga keskkonsoolis olemas). DCC on adaptiivne veermikukontroll, millega juht saab, sõltuvalt teeomadustest ja sõiduvajadusest muuta vedrustuse jäikust ja roolisüsteemi tundlikkust.
Mainisin ennist serpentiine mägiteedel – püüdke võimalusel mõne mahtuniversaali või linnadžiibiga kiireid kurve võtta ja hoidke pilk peal oma kaasreisijatel. Kui nende nägu muutub endisest kaamemaks, võib abi saada kiiruse vähendamisest või hoopis – DCC kaudu sportrežiimi valimisest.
DCC osutus Mallorca vahelduvatel maastikel tõhusamaks kui ma seni olen arvanud. Sellel oli otsene mõju kaasreisija sisekõrvale. Sportrežiimis DCC tundus vähendavat kurvide äkilisust, samal ajal kui muud režiimid merehaigusele vastupanuvõimet murendama kippusid.
Ärge mõistke valesti – on selge, et Kodiaqi DCC tõepoolest toimib! Ja siinkohal ei väida ma nagu sobiks sõita vaid sporlikult – kaugeltki mitte! Komfortrežiimis Kodiaq pakkus maanteel juhile ja kaasreisijatele tõelise puhkuseelamuse. Aga kui teil on vajadus ja võimalus, kaaluge adaptiivse veermikukontrolli lisamist varustuse nimekirja. Sõidurõõmu huvides!
Kütusekulu
Proovisõiduauto 2,0 liitrise bensiinimootori kütusekulu peaks tehase andmetel keskmiselt jääma 7,3 liitri kanti 100 km kohta. Unustasime suure elevuse tõttu arvesti sõidu alguses nullida ja seepärast saavutasime ootamatult tulemuse pisut üle 10 liitri/100 km.
Kui see oleks tõsi, siis oleks seda sutike paljuvõitu. Isegi kui arvestada, et tegime üsna energilist sõitu mägiteedel ja kiirteel. Usaldaksime siin teiste proovisõitjate andmeid – oli kolleege, kel õnnestus keskmiseks kütusekuluks saada 7,1 liitrit.
Arvestades Škoda üldist ökonoomsust, on see tulemus täiesti usutav. Ökonoomsema sõidurežiimi korral võiks pikka maad sõites saavutada ehk isegi 0,5 liitrit paremaid tulemusi kui paberid ette näevad. Võrldluseks – 1,4 liitrise, esiveolise ja DSG käigukasti korral pakub tehas maanteel kütusekuluks 5,5 l/100 km. See kõlab mu meelest nagu hea reisiauto pakkumine!
Kokkuvõte
Niisiis, väikese linnamaasturiga tehtud katsetusel saadud kogemused innustasid Škodat murdma ennast sisse keskmise suurusega kuid 7-kohalise linnamaasturite ringi.
See on turusegment, kus tootjad üksteisele armu ei anna ning nügivad üksteist tugevalt. Kasutajatele on see ainult hea – valik on lai ja kõikjasõitjatele võib esitada juba ainuüksi kõrge istumisasendi tõttu kõrgeid nõudmisi. Jääb loota, et tiibadega nool Škoda logol hoiab ka edaspidi silma peal kasutajate vajadustel ja ootustel.
Škoda on hästi mõistnud, et kaasaja auto ei ole ainult nelja rattaga kast, vaid lisaks tehnilisele võimekusele, taskukohasusele ja vastupidavusele tuleb tähelepanu pöörata pisiasjadele, mis lõpuks muudavad selle kasti kasutamise mugavaks.
Jääme pöialt hoidma, et Kodiaq suudab vastata oma ostjaskonna ootustele. Eelduseid selleks tundub olevat kuhjaga.
Allikas: Accelerista.com, Andres Kruus, Mallorca, november 2016. Loe täismahus artiklit SIIT.
